Järva malev

Järva Kaitseliidu üksus, kuhu kuulub 1385 liiget. Meie liikmed tegutsevad maakonna eri paikades, panustades riigikaitsesse, väljaõppesse, avalikesse sündmustesse ja kogukonda. 2024. aasta seisuga toimus 78 õppust.

Staap asub Narva mnt 81 ajaloolises Fahle aia suvemõisas, mis on olnud Kaitseliidu Tallinna maleva koduks alates taasiseseisvumisest. Tallinna malev on Põhja maakaitseringkonna juhtiv malev, kelle vastutusulatus ja tegevus toetavad kogu ringkonna — Tallinna, Harju ja Rapla piirkonna — sõjalist ja tsiviilset valmisolekut.
 
Malev tagab oma vastutusalas väljaõppe, varustuse halduse, operatiivse juhtimise ja toetava taristu ning aitab ellu viia Põhja maakaitseringkonna ülesandeid. Tallinna maleva liikmeskond on mitmekesine — eri valdkondade spetsialistidest kuni kogenud kaitseliitlasteni — keda ühendab soov panustada Eesti kaitsevõimesse ja turvalisusse.

Juhtimine

Järva malevat juhib malevapealik. Fookuses on valmisolek, väljaõpe ning koostöö partneritega.

Major

Agur Kibur

Kontaktandmed
Minu nimi on Agur Kibur. Olen auastmelt major ning alates 01. juunist 2025 olen ma KL
Järva malevapealik. Militaarse hariduse omandasin ma Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses põhi- ja keskastme kursustel. Õpitud teadmisi olen rakendanud praktikas juba pea 26 aastat.
 
Kaitseväes olen teeninud erinevatel ametikohtadel alates rühmaülemast kuni pataljoni staabiülemani välja. Enamus teenistusajast on möödunud jalaväe ohvitserina, sest sõjakooli lõpetasin tankitõrje
erialal. Vahetult enne tööle asumist Kaitseliidus teenisin ma Toetuse väejuhatuse staabis,
kus minu peamiseks teenistusülesandeks oli väejuhatuse planeerimise korraldamine. Lisaks
eelnevalt välja toodud ametikohtadele olen olnud ka õppejõud Kaitseväe akadeemias, kus
õpetasin jalaväerühma taktikat. Võin julgelt öelda, et minu teenistus on olnud mitmekülgne ja
töö on mind viinud oma kodulinnast Pärnust mitmetesse Eesti maakondadesse ning ka väljaspoole Eestit.
 
Malevapealikuna on minu suurim ülesanne, et KL Järva maleva kaitseliitlased oleks valmis
täitma neile määratuid ülesandeid nii kriisi- kui sõjaolukorras. Malevapealikuna vastutan määratud valmisoleku eest, mis on võimalik ainult läbi kohaliku kogukonna, omavalitsuste ja partnerite koostöö. Ma usun, et Kaitseliidul on väga suur roll kogukonna turvatunde loomisel ja see ei ole pelgalt mitte lihtne mõttekäik, vaid järjest suurem vastutus. Sellist vastutust saab kanda ainult tugev ja selgesti toimiv organisatsioon.
 
Lähtuvalt sellest suunan oma prioriteedi eelkõige iga tasandi juhtide kvaliteedi tõstmisse, teadlikkuse kasvatamisse ja organisatsiooniga liitunud ning liituvate kodanike aktiivsuse kasvatamisse.Oma juhtimises hindan ma ausust, avatust, innovatsiooni ja iga tasandi kaasamõtlemist. Eesti eest, surmani!

Taasasutamise järgsed malevapealikud

Järva maleva ajaloost

Järva Kaitseliidu ajalugu ulatub 1924. aastasse, kui maleva organiseerimise alused pandi kindralmajor Johan Unt’i ringkirjaga. Tänapäeval tegutseb Järva Malev kogu maakonda hõlmava organisatsioonina, kus tegevus keskendub riigikaitsele, väljaõppele ja kogukonna toetamisele.

Kaitseliidu loomine ja taasasutamine Järvamaal

Eesti Kaitseliidu organiseerimisele Järvamaal pandi alus kindralmajor Johan Unt’i ringkirjaga18.detsembrist 1924. Kaitseliidu organiseerimine ja juhtimine määrati Järvamaal rahvaväe ülemale kapten Heinrich Oidermannile. Kapten andis 2. jaanuaril 1925 välja käskkirja, milles jagati Järva maakond viieks allüksuseks ja millest said hilisemad malevkonnad: Paide, Türi, Tapa, Järva-Jaani, ja Koeru. Malevkondade juurde asutati kompaniid. 30.mail 1926 õnnistati Kunstnik August Roosilehe kavandi järgi valmistatud maleva lipp.
 
Kaitseliidu peamine tegevusala oli õppetegevus. Suvel korraldati laagreid, spordi ja laskevõistlusi, sügisel tegeldi taktikaliste õppuste, laskeharjutuste ja laskevõistlustega. 1929 aastast anti välja ajalehte “Järva Maleva Teataja”. Kaitseliidu Järva Malev taasasustati 14. aprillil 1990 Roosna-Allikul ning see on kasvanud kogu maakonda hõlmavaks organisat­siooniks, mille neljas allüksuses on kokku ligi 600 liiget.

tähtsamad kuupäevad

Sümboolika

Järva maleva sümboolika on kujunenud enam kui sajandi jooksul ning sümboliseerib Järvamaa vabatahtlike riigikaitsjate kuuluvustunnet ning isamaa armastust.

Maleva lipp

Järva Maleva lipp sümboliseerib maleva ajalugu, traditsioone ja panust riigikaitsesse. Lipu esikülg kannab maleva värve ning keskmes on embleem, mis ühendab Kaitseliidu ja maakonna identiteeti. Lipu tagaküljel on traditsioonilised Kaitseliidu sümbolid ning sellel on lipu pühitsemise kuupäev, meenutamaks maleva taasasutamist ja jätkuvat teenistust kogukonna ja riigi heaks.

Vormidetailid

Maleva liikmete vormielementideks on embleemid, kraemärgid ja käepaelad, mis eristavad allüksusi ning kursusejärgseid pädevusi. Nende kaudu on võimalik tuvastada üksuse kuuluvus ning saavutatud väljaõppetasemed.

Väljaõpe

Väljaõppe aluseks on põhimõte, et iga kaitseliitlane peab olema valmis tegutsema nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väljaõpe tagab, et igal üksusel on oskused täita oma ülesandeid nii rahuajal, kriisiolukorras kui ka sõjaajal. Läbimõeldud ja mitmetasandiline väljaõpe moodustab Tallinna maleva operatiivse selgroo.

Tallinna malevas toimuvad väljaõpped aastaringselt – alates sõdurioskuste baaskursusest ja üksuse taseme taktikaõppustest kuni allohvitseride ning rühmaülemate taseme koolitusteni.
Väljaõpe arendab kaitseliitlaste tulejuhtimist, liikuvust, otsustusvõimet, koostööd ning valmidust tegutseda keerulistes olukordades.
 
Oluline roll on erialakoolitustel:
meditsiin, side, pioneeriõpe, droonide kasutamine, luure, logistika, juhtimine, laskmine.
 
Õpe toimub Tallinna maleva harjutusaladel, Männiku lasketiirus, Kaitseväe Keskpolügoonil ja üleriigilistel suurõppustel.

Liitu Järva malevaga.

Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, mille eesmärk on tugevdada Eesti ühiskonna kaitsevõimet. Panustades liikmete vaba aega, kaitsetahet ning sõjalisi ja tsiviilkompetentse, seisame Eesti iseseisvuse, turvalisuse ja heaolu eest.​