Ajalooliselt
sündis Kaitseliit äärmiselt keerulises sõjalispoliitilises olukorras rahva omaalgatusliku kaitseorganisatsioonina 1918 aasta hilissügisel. Novembris 1918 kapituleerus hetkel Eestit okupeerinud Saksamaa ning samaaegselt asusid ida suunast rünnakule kommunistliku Venemaa punaväed. 11.novembril 1918 moodustatud Kaitseliit sai Eesti Vabariigi esimeseks ühtseks reaalseks kaitsejõuks, mis organiseeris eesti mehi looma korda uues Eesti riigis ja tagama kodanike julgeolekut. 1924 aasta 1.detsembri enamlaste mässukatse tõestas Kaitseliidu vajadust riigi sisemise stabiilsuse allikana. Kaitseliidust kujunes eeskujuliku väljaõppega hästi organiseeritud kogu rahvast esindav sõjaline jõud. Koos eriorganisatsioonidega ühendas Kaitseliit tookord 100 000 liiget (kümnendik elanikkonnast) ja oli ilmekaks tõenduseks rahva kaitsetahtest. ühe esimese organisatsioonina keelati nõukogude okupatsioonivõimude poolt Kaitseliidu tegevus 1940 aasta juunis ning kaitseliitlased langesid eriti ränkade repressioonide ohvriks. Kaitseliidu tegevus taastati rahva initsiatiivil 17.veebruaril 1990. Kaitseliit kuulu Eesti Kaitsejõudude koosseisu.

Kaitseliidu loomine Järvamaal
Eesti Kaitseliidu organiseerimisele Järvamaal pandi alus kindralmajor Johan Unt'i ringkirjaga18.detsembrist 1924. Kaitseliidu organiseerimine ja juhtimine määrati Järvamaal rahvaväe ülemale kapten Heinrich Oidermannile. Kapten andis 2.jaanuaril 1925 välja käskkirja, milles jagati Järva maakond viieks allüksuseks ja millest said hilisemad malevkonnad: Paide, Türi, Tapa, Järva-Jaani, ja Koeru. Malevkondade juurde asutati kompaniid. 30.mail 1926 õnnistati Kunstnik August Roosilehe kavandi järgi valmistatud maleva lipp.
Kaitseliidu peamine tegevusala oli õppetegevus. Suvel korraldati laagreid, spordi ja laskevõistlusi, sügisel tegeldi taktikaliste õppuste, laskeharjutuste ja laskevõistlustega. 1929 aastast anti välja ajalehte "Järva Maleva Teataja".

Taasasustamine
Kaitseliidu Järva Malev taasasutati 14. aprillil 1990 Roosna-Allikul. Kaheteistkümne aastaga on malev kasvanud kogu maakonda hõlmavaks organisat­siooniks, mille kolmes malev­konnas ja nende rühmades on kokku üle 400 liikme.

Taastamisjärgsed malevapealikud:
Neeme Väli 1990-1993
Rein Männik 1993-1995
Urmas Susi 1995-2003
Arvi Niglas alates 2003