Teksti suurus:
A A A

Türi kaitseliitlased taas oma lipu all

31.07.2017
Eeloleval neljapäeva õhtul kell 19 õnnistatakse taas Kaitseliidu Türi malevkonna kui tänase Türi üksikkompanii eelkäija lipp. Täpselt 87. aastat tagasi Türi malevkonna 5. aastapäeva raames õnnistati esmakordselt malevkonna lipp.
Lipu taastamise mõtted on käinud kaitseliitlaste peas kogu Eesti taasiseseisvumise ajajooksul. Nende aastate jooksul loodeti leida originaallipp, kuid tulemusteta. Võeti nõuks taastada lipp vana kavandi alusel, taastamisega alustati 2009. aastal, korjanduse läbiviimisega. Lisandus veel vanade materjalide uurimine. Kõik töö lipuga on tänaseks jõudnud lõpule ja lipp ootab taasõnnistamist. Lipu taastamise kavandi järgi võttis ette Lipuvabrik OÜ, kes tõdes, et nende tegutsemise ajaloos on see esmakordne teha nii keerukat ja värviküllast lippu, kui Türi üksikkompanii lipp.

Mis on lipul kujutatud? Parima kokkuvõtliku kirjelduse on andnud kunagine Kaitseliidu Türi malevkonna pealiku abi Ruurik Valter Mikkelsaar: „Heitkem silmad lipule. Sääl näeme kuningas Kalevipoega, kes mõõka vööl kandes atra juhib. See on Eesti rahvas, kes põldu harib ja mõõgaga end kaitseb. Nii minevikus kui tänapäev. Ei olnud muistsetel eestlastel sõjaväelist seisust, nii kõneleb ajaraamat. Kui ähvardas vaenlane kodumaad, sai hoolsast põlluharijast vapper sõjamees. Jäeti ader, võeti mõõk. Oli maa vaenlasest puhastatud, asusid kõik jälle rahuga tööle.
Ei kanna nüüdki eestlane relva selleks, et vallutada maid ja võita naabreid. Rahus tahame elada ja rahus areneda. Iseseisvalt rippumatult. Elujõulise kultuurrahvana on meil selleks vääramata õigus. Kui meie peame teadlikud olema neist hädaohtudest, mis võivad ähvardada meie kodukollet. Peame olema valvel, peame kandma relva. Meie töövilja ei tohi tulla tallama võõras vägivald! Meie vabadust ja omariiklust, mis võidetud eestlaste verega, ei tohi kunagi asetada võõras võim ja võõras riigikord!
Nii kõneleb meile kiri sellelt lipult, mille alla me täna koondume. Ja sellele lipukirjale jääme truuks. Kõrge aade, mida sümboliseerib meie lipp, on päritud meie vaprailt esivanemailt ja see peab kanduma edasi tulevasilegi põlvile“

Lipu taastamisse andsid oma panuse 165 inimest, lisaks toetasid veel Järva Maavalitsus, Imavere, Käru, Türi ja Väätsa Vallavalitsused. Neile kuulub Kaitseliidu Türi üksikkompanii poolt suur-suur tänu ja kummardus.

Lipu taasõnnistamise tseremoonia toimub Türil Kaitseliidu Järva maleva esisel platsil. Lipu õnnistab Eesti Evangeelse Luteriliku Kiriku Järva praost ja Kaitseliidu Türi üksikkompanii kaplan Teet Hanschmidt. Pidulikul tseremoonial on rivis Türi kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, noorkotkaste ja kodutütarde vähendatud aukompanii. Lipu toovad õnnistamiseks esimene liputoimkond – lipuohvitser vanemleitnant Janis Frei, lippur nooremleitnant Leo Lillemets ja lipuassistendid nooremseersandid Siim ja Sander Poak. Tseremooniale lisaks tänab Kaitseliidu Türi üksikkompanii pealik kompanii tänukirjaga tublimaid kaitseliitlasi ja koostööpartner, millele järgneb pidulik kohvilaud.

Sõjaeelse Kaitseliidu Türi malevkonna, kui Kaitseliidu Türi üksikkompanii eelkäija lipu kavandas Eesti maalikunstnik Johannes Võerahansu. Esimese lipu valmistasid Naiskodukaitse Türi jaoskonna liikmed pr. Kuusberg ja pr. Jürgenson. Lipp annetati malevkonnale 03.augustil 1930. 
II maailmasõja ajal jäi lipp kadunuks.