Teksti suurus:
A A A

Järva Malev

KAITSELIIT on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.

KAITSELIIT on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kaitseliit on erakonnaväline organisatsioon. Erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate poliitiline tegevus Kaitseliidus on keelatud.

KAITSELIIDU EESMÄRK on suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

KAITSELIIDU TEGEVUST sätestavad Kaitseliidu seadus ja Kaitseliidu kodukord, millega sätestatakse Kaitseliidu täpsem ülesehitus, juhtimine ja sisemine korraldus, struktuuriüksuste juhtorganise ja liikmesusega seonduv ning Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus.

KAITSELIITU kuulub pea 18 000 liiget. Koos Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegevad pea 30 000 vabatahtlikku.

SUURE SÕJAVÄE JUHT VÕIB SAADA LÜÜA. VEENDUMUSEGA LIHTNE MAAMEES ON VÕITMATU. Konfutsius

Kaitseliidu loomine Järvamaal
Eesti Kaitseliidu organiseerimisele Järvamaal pandi alus kindralmajor Johan Unt'i ringkirjaga18.detsembrist 1924. Kaitseliidu organiseerimine ja juhtimine määrati Järvamaal rahvaväe ülemale kapten Heinrich Oidermannile. Kapten andis 2. jaanuaril 1925 välja käskkirja, milles jagati Järva maakond viieks allüksuseks ja millest said hilisemad malevkonnad: Paide, Türi, Tapa, Järva-Jaani, ja Koeru. Malevkondade juurde asutati kompaniid. 30.mail 1926 õnnistati Kunstnik August Roosilehe kavandi järgi valmistatud maleva lipp.
Kaitseliidu peamine tegevusala oli õppetegevus. Suvel korraldati laagreid, spordi ja laskevõistlusi, sügisel tegeldi taktikaliste õppuste, laskeharjutuste ja laskevõistlustega. 1929 aastast anti välja ajalehte "Järva Maleva Teataja".

Taasasustamine
Kaitseliidu Järva Malev taasasustati 14. aprillil 1990 Roosna-Allikul. Kaheteistkümne aastaga on malev kasvanud kogu maakonda hõlmavaks organisat­siooniks, mille neljas üksikkompaniis ja nende rühmades on kokku ligi 600 liiget.

Taastamisjärgsed malevapealikud:
Neeme Väli 1990-1993
Rein Männik 1993-1995
Urmas Susi 1995-2003
Arvi Niglas 2003-2016
Gabriel Rikberg 2016-2021
Kuido Pettai alates 2021-